Perearstide hoiakud ja töökorraldus mootorsõidukijuhtide terviseseisundi hindamisel

Taust ja eesmärk. Eestis on perearstidel oluline roll mootorsõiduki juhtimiseks vajaliku terviseseisundi hindamisel, kuid seadus ei näe pärast tõsist terviseriket ette kohustuslikku tervisetõendi ülevaatamist ning inimesel säilib õigus mootorsõidukit juhtida. Uuringu eesmärk on välja selgitada, millised on perearstide hoiakud ja töökorraldus seoses mootorsõiduki juhtimiseks vajaliku terviseseisundi hindamisega erinevate terviseseisundite muutuste järel ning teha ettepanekuid hindamise paremaks korraldamiseks. Metoodika. Valimisse kuulusid Eestis töötavad perearstid. Andmeid koguti ankeetküsimustikuga (suletud ja avatud küsimused) ning analüüsiti kirjeldava statistika ja induktiivse sisuanalüüsi abil. Tulemused. 78 perearsti vastustest selgus, et kuigi enamik peab mootorsõiduki juhtimiseks terviseseisundi hindamist oluliseks ja tegeleb sellega pärast tõsisemat terviseriket, peatatakse tervisetõendi kehtivus harva. Perearstid tunnevad oma võimekust hindamisel, kuid enamik soovib lisakoolitust ja tajub ebakindlust hindamisprotsessis ja otsustes. Hindamispraktika on ebaühtlane, tuginedes erinevatele testidele ja kliinilisele kogemusele. Lisainfo vajadus on suur, kuid info liikumine killustunud ja sageli mitteametlik. Valdav osa perearste peab vajalikuks digilahendust, mis toetaks otsustusprotsessi ja parandaks koostööd teiste spetsialistidega. Järeldused. Kuigi perearstid peavad mootorsõiduki juhtimiseks vajaliku terviseseisundi hindamist oluliseks, takistavad ebaselged juhised, seaduslikud piirangud ja killustunud info otsuste tegemist. Vajalik on ühtne hindamisraamistik, digitaalteavituse süsteem ja spetsialistide koostöö ohutuma ning järjepidevama protsessi tagamiseks.