Raseduse katkestamise suundumused ja naiste kogemused seoses raseduse katkestamise tervishoiuteenusega Eestis

Taust. Raseduse turvalise katkestamise kättesaadavus ennetab naiste tervisekahjusid. Kliiniline praktika, mis arvestab isiku autonoomiat, võrdset kohtlemist ja mittediskrimineerimist, on inimõigus. Eestis on raseduse katkestamine tervishoiuteenus, mille kohta on regulaarselt kogutud andmeid raseduse infosüsteemi, mis võimaldab analüüsida suundumusi alates 1990ndatest. Siiani ei ole analüüsitud naiste kogemusi seoses raseduse katkestamise tervishoiuteenusega. Eesmärk. Uuringu eesmärk on kirjeldada ja analüüsida muutusi seoses raseduse katkestamisega ning selgitada välja naiste kogemused seoses raseduse katkestamise tervishoiuteenusega, sealhulgas võimalik COVID-19-pandeemia mõju raseduse katkestamise kättesaadavusele. Metoodika. Raseduse infosüsteemi andmete põhjal kirjeldati valitud abortide näitajate suundumusi, sh kirurgilise ja medikamentoosse abordimeetodi kasutamist. Rahvastikupõhiste läbilõikeliste Eesti naiste tervise uuringu vastajate hulgast kaasati raseduse katkestamise kogemusega 16–59aastased vastajad (n = 1328) 2024. aastal, võrdluseks 16–44aastased vastajad 2004. (n = 933) ja 2014. (n = 426) uuringuaastal. Analüüsiti vastajate kogemusi seoses abordi kohta selgituste saamisega, kohtlemisega tervishoiuasutuses ja rasestumisvastase nõuande saamisega. Andmeid kirjeldati suhteliste sageduste, seoseid binaarse logistilise regressioonanalüüsi abil. Tulemused. Perioodil 1994–2023 on abortiivsuskordaja vähenenud pea seitse korda, olles 1991. aastal 70,1 ja 2023. aastal 11,4. Peamine raseduse katkestamise meetod oli medikamentoosne (2023. aastal 93%). Kaks kolmandikku naistest on rahul viimase raseduse katkestamise kohta saadud selgitustega, rahulolu on kõrgem nooremate vastajate hulgas. Vastajatest 69–75% on rahul kohtlemisega tervishoiuasutuses. Enamik naisi, sh 18–24aastastest 93%, on saanud nõustamist rasestumisvastaste vahendite suhtes. Võrreldes 2004. aastaga oli vastajatel 2024. aastal suurem šanss olla väga rahul tervishoiutöötajalt saadud selgitustega raseduse katkestamise kohta – šansside suhte kordaja (odds ratio, OR) 4,5 (95% usaldusvahemik (uv) 3,4–6,0), võimalike raseduse katkestamisega seotud riskide kohta – OR 2,7 (95% uv 2,0–3,6) ja saada nõustamist rasestumisvastaste meetodite kohta – OR 9,6 (95% uv 7,3–12,7). Järeldused. Raseduse katkestamise näitajad on märkimisväärselt vähenenud sõltumata sündimuskordajatest. Peamine raseduse katkestamise meetod on olnud medikamentoosne. Vastajate rahulolu raseduse katkestamisel saadud selgituste, rasestumisvastase nõustamise ja kohtlemisega näitab, et nõustavaid meedikuid hinnatakse pigem kõrgelt. COVID-19-pandeemia aegsed piirangud käsitletud tervishoiuteenust negatiivselt ei mõjutanud.

Publication Details

Journal
Ajakirjad. Journals by UT
Published
2025-10-22
DOI
https://doi.org/10.15157/ea26129
Primary Topic
LGBTQ Health, Identity, and Policy
Type
article
Field-Weighted Citation Impact
0.00
Controls
|||
ALL TIME
JAN
FEB
MAR
APR
MAY
JUN
JUL
AUG
SEP
OCT
article

Raseduse katkestamise suundumused ja naiste kogemused seoses raseduse katkestamise tervishoiuteenusega Eestis

Ajakirjad. Journals by UT
LGBTQ Health, Identity, and Policy
article

Raseduse katkestamise suundumused ja naiste kogemused seoses raseduse katkestamise tervishoiuteenusega Eestis

article en

Abstract

Taust. Raseduse turvalise katkestamise kättesaadavus ennetab naiste tervisekahjusid. Kliiniline praktika, mis arvestab isiku autonoomiat, võrdset kohtlemist ja mittediskrimineerimist, on inimõigus. Eestis on raseduse katkestamine tervishoiuteenus, mille kohta on regulaarselt kogutud andmeid raseduse infosüsteemi, mis võimaldab analüüsida suundumusi alates 1990ndatest. Siiani ei ole analüüsitud naiste kogemusi seoses raseduse katkestamise tervishoiuteenusega. Eesmärk. Uuringu eesmärk on kirjeldada ja analüüsida muutusi seoses raseduse katkestamisega ning selgitada välja naiste kogemused seoses raseduse katkestamise tervishoiuteenusega, sealhulgas võimalik COVID-19-pandeemia mõju raseduse katkestamise kättesaadavusele. Metoodika. Raseduse infosüsteemi andmete põhjal kirjeldati valitud abortide näitajate suundumusi, sh kirurgilise ja medikamentoosse abordimeetodi kasutamist. Rahvastikupõhiste läbilõikeliste Eesti naiste tervise uuringu vastajate hulgast kaasati raseduse katkestamise kogemusega 16–59aastased vastajad (n = 1328) 2024. aastal, võrdluseks 16–44aastased vastajad 2004. (n = 933) ja 2014. (n = 426) uuringuaastal. Analüüsiti vastajate kogemusi seoses abordi kohta selgituste saamisega, kohtlemisega tervishoiuasutuses ja rasestumisvastase nõuande saamisega. Andmeid kirjeldati suhteliste sageduste, seoseid binaarse logistilise regressioonanalüüsi abil. Tulemused. Perioodil 1994–2023 on abortiivsuskordaja vähenenud pea seitse korda, olles 1991. aastal 70,1 ja 2023. aastal 11,4. Peamine raseduse katkestamise meetod oli medikamentoosne (2023. aastal 93%). Kaks kolmandikku naistest on rahul viimase raseduse katkestamise kohta saadud selgitustega, rahulolu on kõrgem nooremate vastajate hulgas. Vastajatest 69–75% on rahul kohtlemisega tervishoiuasutuses. Enamik naisi, sh 18–24aastastest 93%, on saanud nõustamist rasestumisvastaste vahendite suhtes. Võrreldes 2004. aastaga oli vastajatel 2024. aastal suurem šanss olla väga rahul tervishoiutöötajalt saadud selgitustega raseduse katkestamise kohta – šansside suhte kordaja (odds ratio, OR) 4,5 (95% usaldusvahemik (uv) 3,4–6,0), võimalike raseduse katkestamisega seotud riskide kohta – OR 2,7 (95% uv 2,0–3,6) ja saada nõustamist rasestumisvastaste meetodite kohta – OR 9,6 (95% uv 7,3–12,7). Järeldused. Raseduse katkestamise näitajad on märkimisväärselt vähenenud sõltumata sündimuskordajatest. Peamine raseduse katkestamise meetod on olnud medikamentoosne. Vastajate rahulolu raseduse katkestamisel saadud selgituste, rasestumisvastase nõustamise ja kohtlemisega näitab, et nõustavaid meedikuid hinnatakse pigem kõrgelt. COVID-19-pandeemia aegsed piirangud käsitletud tervishoiuteenust negatiivselt ei mõjutanud.

Ajakirjad. Journals by UT
Openalex Percentile: Top 40%
LGBTQ Health, Identity, and Policy
AI Navigator

Ask Laika to Summarize, Analyze, and Connect papers live on the map.

Summarize Papers & Methodologies

Extract key findings, datasets, and comparative methods across publications.

Benchmark Rankings & Visual Analytics

Rank top research institutions, authors, funders, topics, and journals by Field-Weighted Citation Impact (FWCI) and paper volume with instant charts.

Connect Distant Disciplines

Bridge topological clusters on the map to find hidden collaborative intersections.