Sakraalhoonete paiknemine ja kultuurmaastik: Vana-Läänemaa kirikud ja kihelkonnad 13. sajandil

Kivist sakraalhooned on ühed vähesed füüsilised tähised maastikul, mis ühendavad tänapäeva 13. sajandiga. Vana-Läänemaal on neid eriti rikkalikult, kuid seni on nad uurijatele huvi pakkunud vaid ehituskunstilises plaanis. Artiklis on võetud vaatluse alla kirikute asukoht kunagiste asulate, linnuste, sadamakohtade ja teedevõrgu suhtes. Selgub, et kirikute rajamisel ei ole mingit ühist printsiipi, vaid see on sõltunud kohalikest oludest. Enamus neist on rajatud kristliku pühakoja, mitte kihelkonnakirikuna. Kihelkondade rajamine toimus 13. sajandil kahes järgus, esimest võib seostada kümnise kogumise, teist seniste maavalduste ümberjaotamise ja kivikirikute ehitamisega. Avanev pilt 13. sajandi Läänemaast hoiatab suuremate üldistuste tegemise eest. Isegi ühe maakonna piires võivad ühiskondlikud protsessid kulgeda erimoodi.