1930. aastate ülemaailmne majanduskriis ja Eesti põllumajanduspoliitika ümberkujundamine

Artikkel käsitleb ülemaailmse majanduskriisi mõjul põllumajanduspoliitikas toimunud muutusi, nii välja töötatud ja ellu viidud abi- ja toetusmeetmeid kui ka kriisijärgset põllumajanduspoliitikat. Arvestades põllumajanduse olulisust elatus- ja valuutaallikana, majapidamiste ja tööstuste koormatust lühiajaliste kõrgeprotsendiliste laenudega, ressursside piiratust ning kriisi ajalist kestust, osutus lahenduste ja ühiskondlike kokkulepete leidmine keerukaks ja aeganõudvaks. Ehkki majanduskriisi haripunkt ületati 1933. aastal, jätkusid põllumajandussaaduste tootmist toetavad erakorralised kriisimeetmed 1935. aasta lõpuni. Toetus- ja abimeetmete puhul eelistati väiksemate tootmiskuludega talumajapidamisi ja tööstusi. Edaspidise põllumajanduspoliitika aluseks kujunes 1936. aastal valminud arengukava. Kulude alandamiseks võeti täiendavalt ette olulisemate väljaveo­saaduste turunduse ümberkorraldamine, tootmise tehnoloogiline uuendamine jäi kavatsuse tasemele.