Vowel-stemmed NUT participle variation in the Finnish used in the works of Mikael Agricola

Finnish had begun to be written in the 16th century, and the language of Mikael Agricola represents the oldest written Finnish. Agricola’s language differs in many ways from contemporary Finnish. This article examines the NUT participle ­ variation found in the Finnish used by Agricola, which no longer exists in the contemporary language.This study answers whether there are statistically significant variations between NUT participle types caused by linguistic variables. The research shows that phonological variables affect NUT participle variation more than morphological ones. NUT participle variants form an interesting network: variables pair up or group variants so that variables favour a certain variant(s) and alternatively reject other(s).The overall importance of the variables in selecting a participle was also examined by applying a machine learning classifier algorithm. The most important features in this selection were the stem vowel, if the word has back or front vowels, person and tense. Kokkuvõte. Heidi Salmi, Jussi Salmi: Soome keele vokaaltüvelise NUT-kesksõna varieerumine Mikael Agricola töödes. Soome keelt hakati kirjutama 16. sajandil ja Mikael Agricola tööd esindavad vanimat soome kirjakeelt. Agricola keel erineb mitmel moel tänapäeva soome keelest. Käesolevas artiklis uuritakse soome keele NUT-kesksõna variatsiooni mida Agricla on kasutanud, kuid mis tänapäeva soome keeles enam ei esine.Artiklis käsitletakse küsimust kas keelematerjalis on näha statistiliselt olulisi keeleliste muutujate põhjustatud NUT-kesksõna tüüpide variante. Uurimus osutab, et häälikulised muutujad mõjutavad NUT-kesksõna variatsiooni rohkem kui morfoloogilised muutujad. NUT-kesksõnade variandid moodustavad huvitava võrgustiku: muutujad loovad paare või rühmi nii, et teatud variant (variandid) on eelistatumad ja vastavalt teised mitte.Muutujate laiemat tähendust kesksõna valimisel on vaadeldud ka masinõppimise klassifitseerimise algorütmi kasutades. Siin osutus kõige tähtsamaks omaduseks tüvevokaal, sõnas esinev taga- või eesvokaal või ajatunnus.

Authors

Institutions

Publication Details

Journal
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics
Published
2025-05-29
DOI
https://doi.org/10.12697/jeful.2025.16.2.02
Citations
1
Primary Topic
Phonetics and Phonology Research
Type
article
Field-Weighted Citation Impact
2.12
Controls
|||
ALL TIME
JAN
FEB
MAR
APR
MAY
JUN
JUL
AUG
SEP
OCT
article

Vowel-stemmed NUT participle variation in the Finnish used in the works of Mikael Agricola

Jussi Salmi, Heidi Salmi
1 citations
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics
Phonetics and Phonology Research
2.12
article

Vowel-stemmed NUT participle variation in the Finnish used in the works of Mikael Agricola

Jussi Salmi, Heidi Salmi
article en
1 citations

Abstract

Finnish had begun to be written in the 16th century, and the language of Mikael Agricola represents the oldest written Finnish. Agricola’s language differs in many ways from contemporary Finnish. This article examines the NUT participle ­ variation found in the Finnish used by Agricola, which no longer exists in the contemporary language.This study answers whether there are statistically significant variations between NUT participle types caused by linguistic variables. The research shows that phonological variables affect NUT participle variation more than morphological ones. NUT participle variants form an interesting network: variables pair up or group variants so that variables favour a certain variant(s) and alternatively reject other(s).The overall importance of the variables in selecting a participle was also examined by applying a machine learning classifier algorithm. The most important features in this selection were the stem vowel, if the word has back or front vowels, person and tense. Kokkuvõte. Heidi Salmi, Jussi Salmi: Soome keele vokaaltüvelise NUT-kesksõna varieerumine Mikael Agricola töödes. Soome keelt hakati kirjutama 16. sajandil ja Mikael Agricola tööd esindavad vanimat soome kirjakeelt. Agricola keel erineb mitmel moel tänapäeva soome keelest. Käesolevas artiklis uuritakse soome keele NUT-kesksõna variatsiooni mida Agricla on kasutanud, kuid mis tänapäeva soome keeles enam ei esine.Artiklis käsitletakse küsimust kas keelematerjalis on näha statistiliselt olulisi keeleliste muutujate põhjustatud NUT-kesksõna tüüpide variante. Uurimus osutab, et häälikulised muutujad mõjutavad NUT-kesksõna variatsiooni rohkem kui morfoloogilised muutujad. NUT-kesksõnade variandid moodustavad huvitava võrgustiku: muutujad loovad paare või rühmi nii, et teatud variant (variandid) on eelistatumad ja vastavalt teised mitte.Muutujate laiemat tähendust kesksõna valimisel on vaadeldud ka masinõppimise klassifitseerimise algorütmi kasutades. Siin osutus kõige tähtsamaks omaduseks tüvevokaal, sõnas esinev taga- või eesvokaal või ajatunnus.

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri Journal of Estonian and Finno-Ugric LinguisticsVol. 16(2)
University of Turku (FI), Turku University of Applied Sciences (FI)
Openalex Percentile: Top 14%
Phonetics and Phonology Research
2.12
AI Navigator

Ask Laika to Summarize, Analyze, and Connect papers live on the map.

Summarize Papers & Methodologies

Extract key findings, datasets, and comparative methods across publications.

Benchmark Rankings & Visual Analytics

Rank top research institutions, authors, funders, topics, and journals by Field-Weighted Citation Impact (FWCI) and paper volume with instant charts.

Connect Distant Disciplines

Bridge topological clusters on the map to find hidden collaborative intersections.