Adult L1 users’ attitudes towards their proficiency in written Estonian as evidence of deep-rooted language ideologies

The purpose of this article is to investigate how adult L1 users of Estonian describe their written language proficiency and how their responses reflect language ideologies. Data were collected from 668 participants, with an average age of 48 years (89% were women; 71% had completed higher education). The results show traces of deep-rooted standard language ideology as well as nationalist ideology. Some of the attitudes found can also be associated with the concept of linguistic insecurity, according to which the “best language” and the current rules and norms of standardized language have the highest value. It can be said that language stereotypes are based on the high status of the standard language, which may be the influence of standard language ideology, and that the majority of the participants in this survey consider standard Estonian as their mother tongue.Kokkuvõte. Kristel Algvere: Täiskasvanud L1 kasutajate hoiakud oma kirjaliku eesti keele oskuse suhtes kui tõend sügavalt juurdunud keeleideoloogiatest. Käesolev artikkel keskendub hoiakutele ja ideoloogiatele, mis peituvad uskumustes kirjaoskuse ja kirjakeele kohta. Artiklis otsitakse vastust küsimusele: kuidas kirjeldavad täiskasvanud eesti keele L1-kasutajad oma keeleoskust ja millised keeleideoloogiate jäljed ilmnevad nende vabatekstilistest kommentaaridest? Andmeid koguti 668 osalejalt, kelle keskmine vanus oli 48 aastat, kellest 89% olid naised ja 71% kõrgharidusega. Tulemused näitavad nii sügavalt juurdunud standardkeele ideoloogia kui ka rahvusliku ideoloogia jälgi. Leitud hoiakuid võib seostada ka keelelise ebakindluse kontseptsiooniga, kus „parim keel“ ning kehtivad standardkeele reeglid ja normid on kõige suurema väärtusega. Võib öelda, et hoiakud põhinevad standardkeele kõrgel staatusel, mis on seotud standardkeele ideoloogiaga ja et suur osa selles uuringus osalenutest peab eesti keele standardkeelt oma emakeeleks, on seotud rahvusliku ideoloogiaga.

Authors

Institutions

Publication Details

Journal
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics
Published
2025-02-04
DOI
https://doi.org/10.12697/jeful.2025.16.2.01
Primary Topic
EFL/ESL Teaching and Learning
Type
article
Field-Weighted Citation Impact
0.00
Controls
|||
ALL TIME
JAN
FEB
MAR
APR
MAY
JUN
JUL
AUG
SEP
OCT
article

Adult L1 users’ attitudes towards their proficiency in written Estonian as evidence of deep-rooted language ideologies

Kristel Algvere
Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics
EFL/ESL Teaching and Learning
article

Adult L1 users’ attitudes towards their proficiency in written Estonian as evidence of deep-rooted language ideologies

Kristel Algvere
article en

Abstract

The purpose of this article is to investigate how adult L1 users of Estonian describe their written language proficiency and how their responses reflect language ideologies. Data were collected from 668 participants, with an average age of 48 years (89% were women; 71% had completed higher education). The results show traces of deep-rooted standard language ideology as well as nationalist ideology. Some of the attitudes found can also be associated with the concept of linguistic insecurity, according to which the “best language” and the current rules and norms of standardized language have the highest value. It can be said that language stereotypes are based on the high status of the standard language, which may be the influence of standard language ideology, and that the majority of the participants in this survey consider standard Estonian as their mother tongue.Kokkuvõte. Kristel Algvere: Täiskasvanud L1 kasutajate hoiakud oma kirjaliku eesti keele oskuse suhtes kui tõend sügavalt juurdunud keeleideoloogiatest. Käesolev artikkel keskendub hoiakutele ja ideoloogiatele, mis peituvad uskumustes kirjaoskuse ja kirjakeele kohta. Artiklis otsitakse vastust küsimusele: kuidas kirjeldavad täiskasvanud eesti keele L1-kasutajad oma keeleoskust ja millised keeleideoloogiate jäljed ilmnevad nende vabatekstilistest kommentaaridest? Andmeid koguti 668 osalejalt, kelle keskmine vanus oli 48 aastat, kellest 89% olid naised ja 71% kõrgharidusega. Tulemused näitavad nii sügavalt juurdunud standardkeele ideoloogia kui ka rahvusliku ideoloogia jälgi. Leitud hoiakuid võib seostada ka keelelise ebakindluse kontseptsiooniga, kus „parim keel“ ning kehtivad standardkeele reeglid ja normid on kõige suurema väärtusega. Võib öelda, et hoiakud põhinevad standardkeele kõrgel staatusel, mis on seotud standardkeele ideoloogiaga ja et suur osa selles uuringus osalenutest peab eesti keele standardkeelt oma emakeeleks, on seotud rahvusliku ideoloogiaga.

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri Journal of Estonian and Finno-Ugric LinguisticsVol. 16(2)
University of Tartu (EE)
Openalex Percentile: Top 98%
EFL/ESL Teaching and Learning
AI Navigator

Ask Laika to Summarize, Analyze, and Connect papers live on the map.

Summarize Papers & Methodologies

Extract key findings, datasets, and comparative methods across publications.

Benchmark Rankings & Visual Analytics

Rank top research institutions, authors, funders, topics, and journals by Field-Weighted Citation Impact (FWCI) and paper volume with instant charts.

Connect Distant Disciplines

Bridge topological clusters on the map to find hidden collaborative intersections.