A lexicological perspective on the pandemic: the case study of Estonia

The linguistic innovation spurred by the pandemic was remarkable, drawing significant attention in language studies. Although this phenomenon has been studied to some extent in Estonian, the research has primarily been published in Estonian, limiting its accessibility to a broader, non-Estonian-speaking audience. To address this gap, this article identifies the most essential Estonian COVID-19 pandemic-related vocabulary of the public domain 2020–2022. Data was gathered from the Combined Dictionary of Estonian and the Estonian National Corpus 2023, analysis employed mixed methods. A total of 182 lexical items were examined, 91 identified as neologisms, and 22 classified as the ‘core lexicon’. 10 semantic categories were established to delineate the main components of Estonian corona discourse. Keyness scores were calculated to monitor changes in the relevance and shifts in thematic focus. This study illustrates how smaller language communities modify their lexicon in response to global crises, aiming to enhance the comprehension of linguistic resilience and language evolution. Kokkuvõte. Mai Raet: Leksikoloogiline vaade pandeemiale: juhtumiuuring Eesti näitel. Koroonapandeemia tõi kaasa mitmeid uusi sõnu ja väljendeid, mis loodi spetsiaalselt sellega seotud nähtuste nimetamiseks ja kirjeldamiseks. Lisaks sai üldkeeles tavapäraseks kasutada meditsiini ja viroloogia erialakeelde kuuluvaid termineid, mis olid varasemalt laiemale elanikkonnale vähetuntud. Ehkki pandeemiaga seotud sõnavara on maailmas laialdaselt uuritud, puudub eesti keele kohta põhjalikum ülevaade. Seetõttu on siinse töö eesmärk see lünk täita: artiklis identifitseeritakse ja analüüsitakse Eesti koroonadiskursuse kõige iseloomulikumad keelendid aastatel 2020–2022. Andmete kogumiseks kasutati Eesti keele ühendkorpust 2023 ja EKI ühendsõnastikku 2023. Kokku analüüsiti 182 leksikaalset elementi, neist 22 moodustasid eesti koroonaaja tuumsõnavara, 91 kategoriseeriti koroonaneologismidena. Eesti koroonadiskursuse põhikomponentide tuvastamiseks loodi 10 semantilist kategooriat ning vaatlusaluse perioodi jooksul toimunud temaatiliste nihete kaardistamiseks kasutati Sketch Engine’i esilduvusskoori (keyness score). Siinne artikkel annab ühelt poolt sissevaate Eesti koroonakogemusse, teisalt illustreerib, kuidas väiksema kõnelejate arvuga keel suudab globaalsetele muutustele adekvaatselt ja kiiresti reageerida.